VASTUTUS

See küsimus on alati üks esimesi, kuna valdav osa inimestest tahaks liigagi meelsasti endalt igasugust vastutust ära veeretada ja panna see millele iganes peale iseenda. Et see on tegelikult enese alandamine, ei mängi nende jaoks mingit rolli. Siin on nad tõesti täitsa alandlikud ja tagasihoidlikud, aga ainult selleks, et võida seda lõbusamalt ja muretumalt edasi elada.

Oleks ju nii kena, kui tohiks kõik oma soovid täita ja rahumeeli ning süüdimatult anda vaba voli ka kõikidele teisi inimesi riivavatele himudele. Maised seadused lasevad endast hädakorral mööda hiilida ja konflikte vältida. Osavamad oskavad nende varjus üsnagi edukalt sogast äri ajada ja nii mõndagi teha, mille moraal ei kannata mingit kriitikat. Tihti on neil seejuures pealegi veel eriti võimeka inimese kuulsus.

Niisiis võiks mõningase nutikusega iseenda tahtmiste järgi päris mõnusalt ära elada, kui ... kusagil ei oleks midagi, mis tekitab ebamugavustunde, kui aeg-ajalt ei ilmutaks end tärkav rahutus, et nii mõnigi asi võiks lõpuks olla siiski teisiti kui iseenda soovid on seda kujundanud.

Ja nii see ongi! Tegelikkus on range ja vääramatu. Siin ei saa inimeste soovid midagi kuhugi poole kallutada. Raudselt jääb kehtima seadus: "Mida keegi külvab, seda lõikab ta mitmekordselt!"

Need paar sõna kätkevad endas ja ütlevad palju enam, kui nii mõnigi oskab arvata. Tabavalt ja täpselt vastavad nad Kõiksuses toimiva vastastikuse mõju tegelikule kulgemisele. Selle jaoks pole võimalik leida mingit sobivamat väljendit. Nii nagu lõikus ületab külvatu, nii tabab ka inimest alati mitmekordselt ja vastavalt tema tahtmiste laadile just see, mida ta iseenda tundmustes esile kutsub ja väljastab.

Niisiis kannab inimene vaimselt vastutust kõige eest, mida ta teeb. See vastutus algab juba otsustamisest, mitte alles tehtud teost, mis on ju ainult otsuse tagajärg. Ja otsus on tõsise tahtmise tärkamine!

Meie maailma ja niinimetatud sealpoolsuse vahel pole mingit vaheseina, kõik on vaid üksainus suur olemine. Inimestele nähtav ja nähtamatu maailm kogu oma hiiglaslikkuses ei eksisteeri kõrvuti, vaid põimuvad teineteisesse nagu hämmastavalt korrastatud, mitte kunagi rikkiminevas masinavärgis. Seda tervikut hõlmavad ühtsed seadused, mis nagu närvikiud kõike läbivad, koos hoiavad ning pideva mõju ja tagasimõju kaudu üksteist esile kutsuvad.

Kui koolides ja kirikutes räägitakse seejuures taevast ja põrgust, Jumalast ja kuradist, siis on see jutt õige. Vale on aga seletada seda heade ja kurjade jõududega. See peaks iga tõsimeelse otsija kohe segadusse ajama ja kahtlema panema, sest kus on kaks jõudu, seal peaks loogiliselt võttes olema ka kaks valitsejat, antud juhul niisiis kaks Jumalat, üks hea ja teine kuri.

Aga nii see ei ole!

On vaid üks Looja, üks Jumal ja seetõttu ka ainult üks jõud, mis kõike olemasolevat läbistab, elustab ja arendab!

Jumala puhas, loov jõud läbib lakkamatult kogu loomevalda, on selles, on sellest lahutamatu. Seda võib leida kõikjal - õhus, igas veetilgas, kasvavas kivimis, võrsuvas taimes, loomas ja muidugi ka inimeses. Ei leidu midagi, kus seda ei oleks.

Ja nagu see jõud kõike läbib, nii voolab ta pidevalt ka läbi inimese. Inimene on aga loodud nii, et ta toimib nagu lääts. Nii nagu lääts kogub teda läbivaid päikesekiiri ja neid koondavalt edasi juhib, kuni soojendavad kiired ühte punkti kontsentreeritult kõrvetades

tuleleegi süütavad, nii koondab inimene oma erilise olemuse tõttu oma tunnetuse kaudu temast läbi voogavat loomejõudu ja juhib selle oma mõtete kaudu kontsentreeritult edasi.

Vastavalt oma tunnetuse laadile ja sellega kaasaskäivatele mõtetele annab ta niisiis Jumala iseseisvalt toimivale loomejõule kas hea või kurja suunitluse!

Ja see on vastutus, mida inimene peab kandma! Selles on ka tema vaba tahe!

Teie, kes te tihti püüate nii kramplikult õiget teed leida, miks te teete asja endale nii raskeks? Kujutlege täiesti lihtsalt, kuidas Looja puhas jõud teist läbi voolab ja teie juhite seda oma mõtetega kas heasse või halba suunda. Sellega on teil ilma vaeva ja peamurdmiseta kõik olemas!

Mõelge järele, et teie lihtsast tunnetusest ja mõtlemisest sõltub, kas see võimas jõud kutsub esile head või halba. Milline edasiviiv või hukatusttoov võim on teile sellega antud!

Teil ei pruugi end seejuures pingutada, nii et higi laubal, teil ei tarvitse klammerduda mingi niinimetatud okultse treeningu külge, et kõikide võimalike ja võimatute kehaliste ja vaimsete trikkidega saavutada mingi tase, mis ei ütle teie tegelikule vaimsele arengule absoluutselt mitte midagi!

Loobuge sellest aegaviitvast mänglemisest, mis juba nii sageli on muutunud piinavaks vaevlemiseks, olemata midagi muud kui endisaegsed enesepiitsutamised ja lihasuretamised kloostrites. See on üksnes sellesama teine vorm, mis saab teile tuua niisama vähe kasu.

Niinimetatud okultsed meistrid ja õpilased on kaasaegsed variserid! Sõna otseses mõttes. Nad on Naatsareti Jeesuse aegsete variseride täpne koopia.

Mõelge puhta rõõmuga sellele, et oma lihtsa, heasoovliku tunnetuse ja mõtlemisega suudate te hõlpsasti juhtida ainsat ja võimsat loomejõudu. See avaldub täpses vastavuses teie tunnetuse ja mõttelaadiga. See toimib iseenesest, teil tarvitseb seda ainult suunata.

Kõik see toimub lihtsalt ja lakooniliselt! Selleks pole vaja mingit õpetatust, isegi mitte lugemis- ega kirjutamisoskust. Igaühele teist on seda võrdselt antud! Siin pole mingit erinevust.

Nii nagu lülitiga mängiv laps suudab sisse lülitada tohutu võimsusega voolu, nii on ka teile antud võime juhtida oma lihtsate mõtetega jumalikku jõudu.

Te võite selle üle rõõmustada ja sellele uhked olla, kui te kasutate seda heaks otstarbeks! Aga värisege, kui te seda asjata raiskate või koguni mustadeks tegudeks tarvitate! Kõiksuses toimivate vastastikuse mõju seaduste eest pole teil mingit pääsu. Taevase Isa käsi, mille jõudu te sellega kurjasti tarvitasite, tabaks teid iseenesest toimiva tagasimõju kaudu ka siis, kui te kasvõi koidupuna tiivul tahaksite end ükskõik kuhu ära peita.

Kurja tekitab seesama puhas jumalik jõud mis headki!

Ja selle ühtse jumaliku jõu kasutamise viisis, mida igaüks võib vabalt valida, on ka vastutus, mille eest pole kellelgi pääsu. Seepärast ütlen ma igale otsijale:

"Hoia oma mõtete läte puhas, sest sellega lood sa rahu ja oled õnnelik!"

Hõisake, kes te olete nõrgad ja teadmatuses, sest teile on antud seesama jõud mis tugevatele! Ärge tehke endale asja liiga raskeks! Ärge unustage, et ka läbi teie voolab puhas, isetegutsev jumalik loomejõud, ning et inimesena olete oma seesmise tunnetuse laadi abil, oma tahtmisega võimelised andma sellele jõule kindla suuna, nii heaks kui kurjaks, purustades või üles ehitades, rõõmu või muret tuues!

Kuna on olemas vaid see üksainus jumalik jõud, siis seletub sellega ka saladus, miks igas tõsises lahingus peab lõpuks pimedus valguse ees ja kurjus headuse ees taganema. Kui te juhite jumaliku jõu headusesse, siis jääb see oma algses puhtuses tumestamata ning saab seeläbi veelgi tugevamaks, samal ajal kui ebapuhta poole liikudes tumenemine seda jõudu nõrgendab. Seega on jõu puhtus igas lõplikus heitluses kõige mõjusam ja ka otsustava tähtsusega.

Mis on hea ja mis on halb, seda tunneb igaüks kuni sõrmeotsteni ka ilma sõnadeta. Selle üle juurdlemine tooks ainult segadust. Nüri juurdlemine on jõu raiskamine, on nagu soo, püdel mülgas, mis kõik kättesaadava halvavalt endasse haarab ja lämmatab. Kuid reibas rõõmsameelsus purustab juurdlemise võimu. Teil pole vaja olla kurb ja rõhutud!

Igal hetkel võite alustada oma teed ülespoole ning möödunut heastada, mis see ka oleks! Ärge tehke midagi rohkemat kui mõelge teid pidevalt läbiva puhta jumaliku jõu toimimisele, ja siis kohkute te ise tagasi selle eest, et juhtida seda puhtust halbade mõtete räpastesse kanalitesse, kuna te võiksite ilma ühegi pingutuseta saavutada samal moel hoopis kõrgeimat ja õilsaimat. Teil tarvitseb ainult juhtida, ja jõud toimib siis teie poolt soovitud suunas iseenesest.

Seega on õnn või ebaõnn teie enda kätes. Niisiis tõstke uhkelt pea püsti ning vaadake kõigele vabalt ja julgelt vastu. Halb ei saa läheneda, kui teie seda ise ei kutsu! Nii nagu teie tahate, nii teiega ka juhtub!